Elizabeth Olteni mõrv
Alyssa Bustamante on ameeriklanna, kes mõisteti 15-aastaselt süüdi oma 9-aastase naabri Elizabeth Olteni mõrvas Missouri osariigis St. Martinsis.
Ajalugu
Üheksa-aastane Elizabeth Olten elas Bustamantest neljas majas. 21. oktoobril 2009 veenis Bustamante oma nooremat õde viima Olteni kodu lähedale metsa jalutama. Kohale jõudes kägistas Bustamante Olteni, lõikas tal kõri läbi ja pussitas teda rindu. Seejärel mattis Bustamante Olteni surnukeha hauda, mille ta kaevas 5 päeva varem oma maja taha metsa ja kattis haua lehtedega.
Kriminaal
Alyssa Dylin Bustamante vanavanemad Gary ja Karen Brooke võtsid tema ja kolme noorema õe-venna eestkoste 2002. aastal, kuna tema ema Michelle oli narkosõltlane ja isa Caesar kandis vanglas vangi. Sõbrad hakkasid Alyssas muutusi märkama 2007. aasta paiku, kui ta pärast enesetapukatset haiglasse viidi.
Oma YouTube’i profiilil märkis ta soengu tegemise kui oma hobi.
Pärast mõrva kirjutas Bustamante oma päevikusse:
Ma tapsin just ühe mehe. Kägistasin nad, lõikasin neil kõri läbi ja pussitasin, nüüd on nad surnud. Ma ei tea, mida nüüd tunda. See oli hämmastav. Kui saate üle “oh issand, ma ei saa seda teha” tundest, muutub see üsna nauditavaks. Kuigi nüüd olen veidi närvis ja väriseb. Kay, ma pean kirikusse minema.”
Seejärel käis ta kirikutantsul (Bustamante tegutses kohalikus Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse kirikus), samal ajal kui politsei Oltenit otsis.
Kohtuprotsess, süüdimõistmine ja apellatsioonkaebus
Bustamante astus esimest korda kohtu ette 17. novembril 2009, kus ta end süüdi ei tunnistanud ning talle esitati süüdistus esimese astme mõrvas ja relvastatud kuriteos (mõrvas noa kasutamise tõttu). 2012. aasta jaanuaris nõustus ta leppima väiksemate süüdistustega teise astme mõrvas ja relvastatud kuriteos. Mõni nädal hiljem määrati talle eluaegne vanglakaristus koos võimalusega tingimisi vabastada ja 30 aastat järjest.
Tema kaebus karistuse peale jäeti 2014. aasta märtsis rahuldamata.
Ohvri ema Patricia Preis nõustus oma hagi Bustamante vastu lahendama. Lepingu tingimuste kohaselt pidi Bustamante avalikustama Preussile juhtumi katte all oleva hüvitise.
Alyssat on näinud mitmed vaimse tervise spetsialistid, kes kõik tunnistavad, et tal on suur depressiivne häire ja piiripealne isiksusehäire.
Populaarses kultuuris
Alyssa juhtumit kajastati ajakirjas Deadly Women ja 19. oktoobril 2012 ilmus osaliselt sellel juhtumil põhinev põnevusfilm pealkirjaga “Mu nimi on A”, autor Anonymous. See mõrv oli teema Kids Who Kill episoodis (1. hooaeg, 5. jagu).
